Demograafiline hädaolukord Venemaal: Putini meeleheitlik võitlus tuleviku nimel!

Demograafiline hädaolukord Venemaal: Putini meeleheitlik võitlus tuleviku nimel!

Teisipäeval, 1. aprillil kell 18.00 toimub Bad Homburgi humanitaarteaduste kolledžis Ivan Krastevi loeng “Tuleviku tagasitulek ja viimane mees: demograafilise kujutlusvõime poliitika”. 1965. aastal sündinud Krastev on Sofias asuva liberaalsete strateegiate keskuse esimees ja Albert Hirschmani alaline liige Viinis. Tema analüüs keskendub demokraatia tulevikule ja põhjustele, miks paljud inimesed sellest ära pöörduvad. Ürituse avab amerikanistika teadlane ja John McCloy transatlantilise foorumi kaasesineja prof Johannes Völz. Osalemine eeldab registreerimist 27. märtsiks kl anmelde@forschungskolleg-humanwissen.de.

Krastev on teinud endale nime tänu oma regulaarsele kaastööle Financial Times ja on viimastel aastatel avaldanud mitmeid raamatuid, sealhulgas "The light that got kustus" (2021) ja "European Twilight" (2017). Tema tööd on pälvinud Jean Améry Euroopa esseede auhinna (2020) ja Lionel Gelberi auhinna (2020). John McCloy loenguid, milles Krastev kõneleb, on juba pidanud tuntud isiksused nagu Charles A. Kupchan ja Sigmar Gabriel ning need tõstavad esile Atlandi-üleste suhete olulisi teemasid.

Demograafilised väljakutsed Venemaal

Krastevi loeng toimub globaalsete demograafiliste muutuste taustal. Eelkõige Venemaal seisab ees märkimisväärne rahvastiku vähenemine, mida president Vladimir Putin peab tõsiseks probleemiks. Pärast Nõukogude Liidu lõppu on riik kaotanud umbes 17 miljonit inimest. Sündimuskordaja paljudes ühiskondades, sealhulgas Venemaal, langeb järsult ja paljud riigid ei saavuta populatsiooni säilitamiseks vajalikku taset. See mõjutab nii rikkaid ja vaeseid riike kui ka ilmalikke ja usukogukondi.

Soospetsiifiline suremus on Venemaal äärmiselt kõrge; Naised elavad keskmiselt ligi 12 aastat kauem kui mehed. Praegust demograafilist olukorda tajub Putin julgeolekuprobleemina, sest see ohustab tema võimu ja Venemaa mõju. Prognooside kohaselt võib riigi rahvaarv 2100. aastaks kahaneda 74–112 miljonini. Neid väljakutseid arvestades võib Ukraina sõda vaadelda kui katset integreerida etnilisi venelasi ja laiendada rahvaarvu. Krimmi annekteerimine 2014. aastal lisas Venemaale umbes 2,4 miljonit etnilist venelast.

Putini rahvastiku säilitamise poliitika

Putini poliitiline mõtteviis käsitleb demograafilist allakäiku kui eksistentsiaalset ohtu, mida tõlgendatakse kui sõja vormi vene kultuuri kustutamise vastu. Kreml süüdistab madalas sündimuses lääne mõjusid, eriti feminismi ja LGBTQ-poliitikat. Putin ja tema toetajad kardavad, et lääs püüab õõnestada Venemaa demograafilist elujõudu.

Lisaks seostatakse Ukraina sõda teadlikult Venemaale kaubitsetud ja peredesse adopteeritud laste massilise röövimisega. Seega näeb Putin Ukrainat potentsiaalse tulevaste Venemaa kodanike allikana. See dünaamika ei kujuta endast mitte ainult geopoliitilist konflikti, vaid ka sügavat demograafilist väljakutset, mis võib põhjalikult muuta Venemaa sotsiaalset struktuuri.